Huvitavat lugemist

Käsiraamatud

 

F. Reidolfi Jahinduse käsiraamat, 1938

Jahimehe käsiraamat, 1913

M. Treumanni Jahimeeste käsiraamat, 1924

R. Passupi relvakataloog

Jäljeaabits

Levinumad jahikoerad

 

Fakte 1918-1940 ajakirjandusest:

  • 1920 asutati Saarepeedi koolimajas Uue-Võidu Küti-rühm. Seltsi liikmeks astus 31 isikut. Eeskujuks loomisele oli Wiljandi Maakonna Kaitseliidu Küti-rühm. Seltsi sihiks seati salaküttide ja röövloomade vastu võitlemine ning jahi pidamine. Iga seltsi liige sai haavlipüssi- ja revolvriloa.
  • Sakala, 3.06.1926: Uusna Küti-Rühm teatab, et on rentinud loomakaitse ja jahi otstarbeks pea kõigilt Uusna walla ja ka selle piirkonna äärsetelt talunikelt maad üheks aastaks. Kõigil väljaspool rühma isikutel, pääle maaomanikkude, on jahipidamine keelatud renditud maadel. Rühm walwab, et karjad jne. keelatud heinamaades ega metsas ei käiks. Igal liikmel on kohuseks, igat sala- ja rööwkütti juhatusele üles anda wastutusele wötmiseks.
  • Küti-rühmi hakati alates 1927 a. muutma jahiseltsideks, nii muutus Wiljandi Küti-rühm Sakalamaa Jahiseltsiks.
  • 1931: Sakalamaa jahiselts „Uku” salaküttide koondus. Tähendatud jahiselts asutati mõne aasta eest ja tema „tegewus” on seniajani piirdunud waid Uusna ja Wana-Tänassilma vallaga. Iseloomustavaks nähtuseks on see, et jahiseltsist hoiavad eemale korralikud jahimehed, ja jahiseltsi liikmeteks on waid 10—15 noormeest, kelledest ainult paaril on jahi- ja püssiload. Kuid jahil käivad nad alati ja loomade ning lindude kaitsmise sildi all hävitatakse neid. Seega on „Uku” täiesti salaküttide koondus.
  • Sakala 1932: Kütid paluvad maksualandust. Uusnas asuv Sakalamaa jahiselts “Uku” on saatnud palwe maavalitsusele, milles palub alandada oma liikmetele jahipiletite maksu praeguselt 5 kroonilt 2 kroonile. Rasked ajad olevat riivanud ka kütte ning nad ei suutwat enam osta jahipileteid. Kui hinda alandatakse, siis ostwat aga piletid ka need seltsiliikmed, kes tegelikud kütid polegi.
  • Wõidu-Kuude Jahi- ja Kalandusselts. Kindlad andmed tegutsemise kohta aastatel 1933-1935. Renditi Nuia (Tänassilma) jõgi ja sealsete talude maad. Alates Lassivälja ja Ripsi talude piiridest kuni Uusna mõisa piirini (Tusti sillani). Nt 1934 a. kuulutati Sakalas, et Nuia (Tänassilma) jões on wõõrastel keelatud kala- ja wähjapüük alates Uusna mõisa maadest (Tusti sillast) kuni V-Wõidu walla Ripsi, Lassiwälja, Ritsu, Arino ja Wasara talu maadeni.
  • Sakala 1937: Hävitati kaugelt üle 100 röövlinnu. Eile lõppes Wiljandi linna maaaladel nn varesejaht, mille korraldas linnavalitsuse nõusolekul Sakalamaa jahiselts kolme päeva kestel. Et waresejaht jäi üldse hiljaks, siis ei andnud jaht loodetud tulemusi, päälegi kui ilmad muutusid väga halvaks. Siiski häwitati kolme päewaga kaugelt rohkem kui 100 rööwlindu. Häwitatud rööwlindude hulgas on päämiselt waresed, mis lastud järve piirkonnas ja Waluojal, samuti ka möned harakad. Teisi kullilisi seekord ei tabatud.
  • Mädajärvest osa kuulus Uue-Võidu meeste poolt moodustatud jahipiirkonda, osa aga Vana-Võidu mõisa valdusse. Jagatud oli ka Viljandi järv – kitsaskaelast Viiratsi poolne osa kuulus linnale ja seal oli pardijaht keelatud, kuid Orika-poolne osa kuulus riigile ning seal võis jahti pidada Viljandi Ohvitseride Jahiklubi (neile kuulus jahipidamise õigus ka Parika järvel).

Nõukogude-aegse maakondliku jahinduse ajaloo kohta saab lugeda: SIIT