Jahiulukid ja linnud
Suurulukid
Põder
Põder on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas.
Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid.
Põdrale võib jahti pidada 15. septembrist 15. detsembrini, sealhulgas:
1) pullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini;
2) lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 15. detsembrini.
Punahirv
Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline magu. Geneetiliste tõendite põhjal on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki. Punahirved kuuluvad hirvlaste (Cerevidae) sugukonda, kuhu kuuluvad veel põder (Alces alces) ja kanada hirv.
Punahirvele võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31.jaanuarini.
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladina keeles Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena.
Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sealhulgas:
1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini;
2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.
Metssiga
Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani.
Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ja jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alamliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel.
Metsseale võib jahti pidada aasta ringi, sealhulgas:
1) varitsus- või hiilimisjahti, välja arvatud põrsastega emisele;
2) ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni;
3) põrsastega emisele varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.
Pruunkaru
Pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
Hunt
Hallhunt ehk hunt on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Hunt, rahvasuus ka võsavillem või susi, on üks koera esivanemaid ega erine eriti suurest koerast. Koeratõugudest peetakse hundiga välimuselt sarnasemaks saksa lambakoeri ja teisi samalaadseid tõuge. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega.
Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.
Ilves
Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik.
Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30 kg. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on jänesed.
Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni.
Hallhüljes
Hallhüljes on loivaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja.
Hallhüljes on Läänemere imetajatest suurim. Ta on üks kahest Eestis elavast hülglasest, samanimelise perekonna ainuliik.
Hallhülgele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 15. aprillist kuni 31. detsembrini.